Keskerakonna edu Reformierakonna ees kahanes (2)

Keskerakonda toetas novembris 24 protsenti ja Reformierakonda 23 protsenti küsitletutest, kolmas oli Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 protsendiga. Kui Keskerakonna toetus oli ühe protsendipunkti võrra langenud, siis Reformierakonna toetus sama palju kasvanud. «Keskerakonna reiting tõusis eestlaste ja langes muu rahvuse hulgas, keskmises tulemuses need muudatused tasandasid üksteist,» ütles uuringufirma Kantar Emor uuringujuht Aivar Voog.

Sotsiaaldemokraatide toetus oli kasvanud oktoobri 17 protsendilt kahe protsendipunkti võrra. Vabaerakonna toetus oli langenud kõige järsemalt: kui oktoobris toetas erakonda 15 protsenti, siis nüüd 11 protsenti küsitletutest. Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) toetas novembris nii nagu ka kuu varem 10 protsenti küsitletutest. Isamaa ja Res Publica Liitu toetas novembri lõpus üheksa protsenti, millega tema reiting oli ühe protsendipunkti võrra tõusnud.

Parlamendivälistest erakondadest toetas Erakonda Eestimaa Rohelised novembris nagu ka oktoobris kolm protsenti küsitletutest. Eesti Iseseisvuspartei ja Rahva Ühtsuspartei reiting oli üks protsent.

Valitsuskoalitsiooni toetus oli novembris 51 protsenti ehk nelja protsendipunkti võrra suurem kui oktoobris.

Oma eelistust ei osanud öelda 15 protsenti küsitletutest.

Kokku küsitles Kantar Emor 25. novembrist kuni 1. detsembrini vastajate kodudes ja veebiintervjuude teel 931 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.

Erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest vastanutest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega võimaldab antud andmete esitamine näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.

Rõivas: valitsuse vahetusele ei olnud avalikku tellimust

«Liialdamata võib öelda, et möödunud kuu on olnud Reformierakonna jaoks väga raske. Seda suurem rõõm on näha toetuse tõusu,» ütles opositsiooni jäänud Reformierakonna esimees, endine peaminister Taavi Rõivas reitinguid kommenteerides. Tema sõnul näitavad küsitlustulemused üsna ühemõtteliselt, et valitsuse vahetusele ei olnud avalikku tellimust.

«Lugesin hiljuti ajakirjast Esquire intervjuud Suurbritannia ekspeaministri Tony Blairiga, kus intervjueerija tõi välja, et peaministrid ei lahku kunagi suurema rahva toetusega kui ametisse astumisel. Eesti on näide risti vastupidisest – Reformierakonna toetus on mitu protsendipunkti kõrgem kui 2014. aasta veebruaris,» ütles Rõivas erakonna pressiesindaja vahendusel.

Kaljulaid: juhivahetuse mõju avaldub pikemas perspektiivis

Keskerakonna juhatusse kuuluva Raimond Kaljulaidi sõnul ei näita Keskerakonna reitingu üheprotsendiline langus vastavasuunalist trendi ning erakonna valitsusliitu mineku mõju avaldub alles pikema aja jooksul. «Keskerakonna toetus samas uuringus oli septembris 20 protsenti, oktoobris 25 protsenti, nüüd 24 protsenti. Sellised 1–2 protsendi suurused muutused ei ole iseenesest tähenduslikud, kui nad ei moodusta pikema perioodi jooksul langus- või tõusutrendi,» rääkis Kaljulaid BNSile.

See, et Keskerakond võib mõnevõrra venekeelsete valijate seas toetust kaotada lühikeses perspektiivis, on Kaljulaidi sõnulootuspärane. «Nagu ka see, et samaaegselt võidetakse eestikeelsete valijate seas toetust juurde. Erakonna esimehe vahetumine on suur muutus. Seda, milline on selle mõju, näeme ikkagi pisut pikema perioodi jooksul ning esimesed reaalsed järeldused saab teha mitte enne, kui pärast järgmisi kohalikke valimisi,» arutles Kaljulaid.

Tema sõnul on Keskerakonna uue juhtkonna peamine väljakutse näidata, et kaitstakse tõhusalt Keskerakonda seni toetanud Eesti inimeste huve. «Tegime seda Edgar Savisaare juhtimisel, jätkame Jüri Ratase juhtimisel. Tegime seda opositsioonis ja jätkame koalitsioonis. See, et mingit järsku muutust ei ole toimunud, näitab, et erakonna valijad suhtuvad juhivahetusse suhteliselt rahulikult ja ei kiirusta oma eelistusi muutma. See on kindlasti julgustav märk,» sõnas Kaljulaid.

Rääkides ühe protsendipunkti võrra kasvanud Reformierakonna toetusest, ütles ta, et muutus pole märkimisväärne. «Reformierakonna toetus oli augustis 28 protsenti, siis langes 22 protsendini, nüüd on 23. Sotsiaaldemokraatide ja IRLi toetuse õrn kasv on märk sellest, et nende valijad kiidavad uude valitsusse mineku heaks ning Reformierakonna katsed hirmutada juttudega vasakpöördest ei ole mõju avaldanud,» lisas Kaljulaid.

Karus: IRLi praegune reiting ei rahulda

«On rõõmustav, et valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus on vastajate seas üle 50 protsendi. Positiivne on ka see, et IRLi reiting on möödunud kuuga tõusnud, samas see ei rahulda erakonda ja meil tuleb jätkuvalt tõsiselt tööd teha ja oma seisukohti kaitsta,» ütles IRLi peasekretär Kert Karus BNSile. «Uus valitsus alles astus ametisse ja esimesi tulemusi näeb mõne aja pärast,» lisas ta.

«Usun, et tõstame oma tegude ja otsustega inimeste usaldust IRLi suhtes,» ütles Karus ja tõi tegude näitena esile tulumaksuvabastuse reformi ning kolmelapselistele perede riigipoolse toetuse tõusu 500 eurole kuus.

Helme: Vabaerakond tegi koalitsiooni trügides end lolliks

Nii oktoobris kui novembris 10-protsendilise toetusega Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) säilitas selle esimehe Mart Helme sõnul toetuse paljuski valitsuse vahetuse ajal tagaplaanil olemisega. «Valitsusse me eriti trügida ei püüdnud ja olime kõrvaltvaatajad,» ütles Helme BNSile. «See, et oleme kuude lõikes enda positsiooni säilitanud, on hea. Näitab, et meil on kindel ja lojaalne toetajaskond ja see on igale erakonnale väga oluline.»

«Kui me nüüd neid teisi erakondi vaatame, siis nende reitingud hüppavad kogu aeg üles-alla, mis tähendab, et nende toetajate hulgas on arvestatav protsent inimesi, kes ei ole veendunud selles, keda nad toetada tahaksid. Ja nad tormavad kord Reformierakonna, siis Keskerakonna ja siis veel kellegi taha. Arvan, et meie võime rahulikult võtta,» rääkis Helme.

Vabaerakonna toetus langes novembris 15-lt 11 protsendile ja Helme sõnul on languse taga Vabaerakonna edutu püüd saada koalitsiooni. «Nad tegid end lihtsalt lolliks sellega, et ponnistasid kangesti uude koalitsiooni saada, ja kui nad sinna ei saanud, siis hakkasid uut koalitsiooni sõimama. See on väga närvihaige käitumine – valijad ei armasta sellist asja. Valijad armastavad kindlat meelt ja oma seisukohtade suhtes rahulikku olekut. Ma arvan, et me oleme seda demonstreerinud,» rääkis ta.

SDE toetuse tõusu tingis Helme hinnangul asjaolu, et erakond on sisuliselt uue koalitsiooni vedur. «On täiesti selge, et Keskerakond on teinud sotsidele tohutuid järeleandmisi ja kui me nüüd vaatame uue koalitsiooni esimesi liigutusi, siis need on ikka väga sotside nägu,» sõnas EKRE juht.

Keskerakonna toetuse langust kommenteerides ütles Helme, Keskerakonna toetajad on pettunud. «Nende toetajad on pettunud, et Keskerakond käitus koalitsioonikõnelustel nii pehmelt,» leidis ta. «Keskerakond ei tõestanud end läbirääkimistel. Ja uue koalitsiooni algus näitab, et nad lasevad end sotsidel talutada. Selline järeleandlikkus ja enda seisukohtade nõrk kaitsmine ei meeldi erakonna toetajatele. Kui erakond teeb asju, mis nende veendunud toetajale ei meeldi, siis nad teda ei toeta.»

Reformierakonnale on opositsiooni jäämine Helme hinnangul väga hästi mõjunud ja seda näitab reitingu tõus 22-lt 23 protsendile. «Paljud, kes valitsuses olnud Reformierakonda vaenasid, näevad praegu, et uus koalitsioon ähvardab tuua kaasa palju hullemaid asju kui vana, Reformierakonna juhitud koalitsioon – nii maksupoliitika kui keele- ja kodakondsuspoliitika osas. Siit pole tänu sotsidele midagi paremat tulemas ka immigratsiooni osas. Reformierakond on selgelt võitnud ja seda sai ennustada. Arvan, kui nad arukalt käituvad, võivad veel enne järgmisi riigikogu valimisi teha üsna võimsa comeback'i.»

IRLi ühepunktilist tõusu selgitas Helme sellega, et erakonnal üldse õnnestus koalitsiooni jääda.

Kübarsepp: Vabaerakonna reitingu langus näitab valijate pettumist

Vabaerakonda kuuluva riigikogu liikme Külliki Kübarsepa sõnul näitab erakonna toetuse langus valijate pettumist selles, et Vabaerakonda siiski ei kaasatud valitsuskoalitsiooni. «Vabaerakond pole püssi põõsasse visanud seoses uue valitsuskoalitsiooni moodustamisega, kuhu Vabaerakonda teadlikult ei soovitud. Oleksime ilmselgelt oma uue poliitilise kultuuri juhistega valitsuse nägu värskendanud,» ütles ta ja lisas, et erakond jätkab ühiskonna juhtimise lahtiparteistamist ning ettevõttesõbraliku ja sotsiaalselt vastutustundliku majandus- ja maksupoliitika väljatöötamist.

Kübarsepa sõnul on koalitsiooni vahetumisega teravnenud taas Reformierakonna ja Keskerakonna vastandumine. «See on olnud tugev juba viimase kolme aasta jooksul, vahepeal on Keskerakonna siseheitlus nii-öelda vastandumise nurgad maha lihvinud, sest meeskonda pole suudetud mobiliseerida ühe tegevuse suunas. Keskerakonna edu kahaneb tulenevalt ebakindlusest, kas ja kuidas erakond suudab sisemiste võitluste kõrvalt arukalt riiki juhtida,» leidis ta.

Samuti pole küsitletutele tema hinnangul märkamata jäänud IRLis ministrikohtade jagamisel tekkinud pinged. «Selgelt on valitsuse vahetusest võitjana välja tulnud SDE,» arvas Kübarsepp.