Valitsus annab viiele korduvalt kuritegusid toime pannud inimesele kodakondsuse (6)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne tunni pärast saab esitada taotluse Uus-Meremaa tööviisa jaoks.
Mõne tunni pärast saab esitada taotluse Uus-Meremaa tööviisa jaoks. Foto: Eero Vabamägi

Valitsus arutab homme kodakondsuse andmist viiele inimesele, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude pärast, kuid kelle karistused on kustunud ning kelle viimaste aastate käitumine näitab pöördumist seadusekuulekale teele.

Reeglina valitsus ei anna kodakondsust tahtlikke kuritegusid toime pannud inimestele, kelle karistatus ei ole kustunud. Samuti ei saa kodakondsust kurjategijad, kelle kriminaalkaristus on kustunud, kuid kes panevad jätkuvalt toime väärtegusid.

Eelnõu järgi saab valitsuselt Eesti kodakondsuse M. M, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud viis väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 13 aasta ning viimase väärteo toimepanemisest peaaegu kolm aastat.

Kodakondsuse saab ka I. J, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud kolm väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 16 aastat ja viimase väärteo toimepanemises viis aastat.

Eesti kodanikuks saab ka J. S, keda on kolmel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud 12 väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest möödunud 13 aastat ning viimase väärteo toimepanemisest on möödunud peaaegu viis aastat.

Valitsuselt saab Eesti kodakondsuse ka A. B, keda on neljal korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud kaks väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Ta ei ole viimase 13 aasta jooksul ühtegi kuritegu ning viimasel kuuel aastal ühtegi muud õigusrikkumist toime pannud.

Kodanikuks saab ka J. K, keda on kahel korral karistatud tahtlike kuritegude eest ning kes on toime pannud 11 väärtegu. Inimese karistatus on kustunud. Tema viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kaheksa aasta ning viimase väärteo toimepanemisest viis aastat.

Siseminister Andres Anvelt tegi valitsusele ettepaneku mitte anda kodakondsust A. B.le, keda on neljal korral karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes on aastatel 2006–2012 toime pannud 14 väärtegu. Inimese karistatus ei ole kustunud.

Ühel inimesel kavatseb valitsus Eesti kodakondsuse taastada. Inimene kaotas Eesti kodakondsuse alaealisena, kuna tema vanemad valisid talle Venemaa kodakondsuse. Kodakondsuse seaduse kohaselt on alaealisena Eesti kodakondsuse kaotanud inimesel õigus kodakondsuse taastamiseks.

Eesti kodakondsust taastada sooviv inimene peab elama püsivalt Eestis. Eesti kodakondsus taastatakse talle tingimusel, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest. Taotleja avaldus Venemaa kodakondsusest vabastamiseks on menetlusse võetud.

Samuti kavatseb valitsus anda kodakondsuse Venemaa kodakondsusega emale ja tema alaealisele lapsele. Valitsus annab kodakondsuse tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.

Valitsus arutab neljapäeval ka 27 inimese vabastamist Eesti kodakondsusest, neist 26 elavad püsivalt välisriigis ja soovivad vabastamist Eesti kodakondsusest seoses elukohajärgse riigi kodakondsuse saamisega. Neist 11 elavad Soomes, kuus Venemaal, neli Suurbritannias, kaks Norras, üks Iirimaal, üks Šveitsis ja üks Saksamaal. Üks inimene elab Eestis ning taotleb Eesti kodakondsusest vabastamist seoses Saksamaa kodakondsuses olemisega.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles