«Radar»: ei Rõivas ega Rosimannus - Reformierakonda juhtis tegelikult Kristen Michal (1)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristen Michal.
Kristen Michal. Foto: Mihkel Maripuu

Tänases «Radaris» avaldasid mitmed Reformierakonna liikmed, et Taavi Rõivase varjus suunas erakonna käike hoopis kauaaegne peasekretär ja hiljutine fraktsiooni juht Kristen Michal.

Nädala eest laupäeval valis Reformierakond uueks juhiks Hanno Pevkuri. Erakonnaliikmetelegi üllatusena kiskusid niigi kehvas seisus olevas erakonnas sisevalimised seni tuha all hõõgunud tülid üles. Partei sisekliima oli plahvatusohtlik. «Radar» kohtus enne ja pärast erakonna esimehe valimisi paljude reformierakondlastega, et sotti saada, miks on hiljuti Eesti valitsust juhtinud erakond kriisi sattunud.

Mõni tund enne erakonna üldkogu kohtuti kuus aastat tagasi Reformierakonda astunud Andrei Korobeinikuga. Ta on senise juhtimiskorralduse peale pahane ja ütleb, et ei tunne enam ära erakonda, kuhu ta kunagi astus.

Korobeinik: Mina astusin ikkagi Reformierakonda, mis oli selgelt liberaalne erakond. Ja siis, kui ma mõtlesin, kas ma kandideerin praegu riigikogu valimistel, siis ma avastasin, et enam ei ole tegemist liberaalse erakonnaga. Kui me loeme valimisprogrammi, mis oli riigikogu valimisteks tehtud, siis seal ei ole ühtegi liberaalset sõnumit. Mitte et seal oleks neid vähe, vaid seal ei ole ühtegi.

Teine kord, kui Korobeinik Reformierakonna maailmavaate üle sügavalt imestas, oli hiljuti toimunud valitsuse vahetus.

Korobeinik: Kuigi ära läks liberaalne erakond, siis tegelikult valitsus muutus liberaalsemaks, mis on iseenesest kurb.

Lühidalt kokku võttes võib öelda, et erakond on praegu sellises seisus, kus tal puudub konkreetne nägu, liikmed on segaduses, kuhupoole minema hakatakse, puudub liider ja laias laastus pole selge, et mis homme üldse saama hakkab.

Korobeinik: Ma arvan, et need probleemid on kõik sellised, mis erakonna seisukohalt ei ole võib olla nii suured probleemid.

Aga on kaks suurt teemat, mis reformikad omavahel nugade peale on ajanud ning mis mõlemad on väga tugevalt mõjutanud Eesti elu.

Kui vaadata, mismoodi juhiti Reformierakonda, aitab see mõista, kuidas juhiti viimased 17 aastat Eesti riiki.

Üks teema, mis valusalt reformikaid pool aastat on pitsitanud, on presidendivalimise teema. See on erakonnas omavahel lahti rääkimata ja häirib inimesi siiani.

Reformierakonnal oli eelmisel kevadel valik, kas toetada presidendikandidaadina Siim Kallast või Marina Kaljuranda või taandada end presidendirallist ja toetada mõne muu partei kandidaati.

Korobeinik: Tuligi häving Reformierakonnale. Meil oli tüli siis Kaljurannaga, me vedasime Siim Kallast alt ega teinud ka plusspunkte. Me kaotasime kõik, mis kaotada saime ja see oli puhtalt sellepärast, et õigel ajal ei tulnud seda otsust, mis pidi tulema.

Kalle Palling, kes on toonase peaministri Taavi Rõivase hea sõber ja on kuulunud erakonnas otsustajate hulka, avab presidendiralli juhtkonna poole pealt.

Palling: Kui märtsikuus, või oli see aprilli alguses, Siim Kallas teatas ilma erakonnaga konsulteerimata tegelikult ju, et tema soovib hakata Eesti Vabariigi presidendiks, et nüüd kõik tulgu ja toetagu teda. Siim selles mõttes, ma tagantjärele julgeks küll öelda, käitus mõnevõrra ebaviisakalt.

Kallase käik kõneleb meile sedagi, et ta ei usaldanud juhatust ja kartis, et kui ta hakkab juhatusega arutama, et ma tahan presidendiks saada, siis talle öeldakse, et oi-oi-oi, et meil on siin hoopis teised mõtted.

Palling: Mis need teised mõtted oleksid siis olnud? Ei olnud ju ühtegi teist mõtet, olid erinevad inimesed, kes soovisid näha erinevaid kandidaate, aga tol hetkel ei olnud midagi otsustatud.

Erakonna auesimees Siim Kallas kandideeris nüüdsel üldkogul erakonna juhatusse. Üllatuslikult sai ta kõigist kõige rohkem hääli.

Ligi: Me tegime talle toreda presidendikampaania. Kaja Kallas ise on seda niimoodi teravasti välja öelnud, et isa sai selle eest. Ma arvan, et põhiline, tuletati neid asju meelde, et kus olid vanad toredad ajad. Aga kindlasti Siimu panus ei ole olnud sellel sajandil erakonnas väga suur, et see on ikkagi vana nostalgia.

Teine ja veelgi ulatuslikum probleemideallikas erakonnas on partei juhtimisstiil.

Aastatel 2014-2016 oli Reformierakonna esimees Taavi Rõivas.

Korobeinik: Taavi Rõivas ei olnud võib olla selline kõige kindlam liider. Ilmselt delegeeris liiga palju, ta arvas, et meeskond teeb töö ära, aga meeskond lihtsalt istus ja ootas, kuni tuleb see, mis tuli.

Kes see meeskond oli, kelle peale Taavi Rõivas tegelikult lootis?

Korobeinik: No ma arvan, et presidendivalimistel ta arvestas pigem Kristeniga.

Kas ma saan õigesti aru, et ehkki Taavi Rõivas oli suvel erakonna esimees, siis tegelikult erakonnas otsustas ja juhtis asju Kristen Michal?

Korobeinik: Ma kindlasti arvan, et see ei olnud Kristen üksinda. Mis on kindlasti tõsi, on see, et kes ei juhtinud erakonda, oli erakonna juhatus. See on minu arust väga vale. Juhatuse poolt ei tulnud ühtegi seisukohta lihtsalt. Mitte ühtegi. Ja ka praegu näiteks, kui me vaatame seda, kuidas näiteks valimised toimuvad, et nad toimuvad kuu aega peale Rõivase tagasiastumist, siis seda ei otsustanud juhatus. Minu arust Reformierakonnas ei saa asjad nii käia, et juhatus tuleb lihtsalt kokku ja kinnitab otsust, mis tuli, väga raske öelda, kuskohast.

Kust see tuli siis?

Korobeinik: See tuli lihtsalt erakonna juhi poolt, aga see nii ei käi. See, kust erakonna juht järsku otsustas, et peab kuu aja pärast valimised tegema, samas kui mõni siin alustas oma valimiskampaaniat mõni päev varem. See on nagu küsimus erakonna juhile pigem.

Korobeinik vihjab siin sellele, et enne veel, kui avalikult välja käidi, millal erakonna uue juhi valimised toimuvad, hakkas Kristen Michal vaikselt juba oma kampaaniat tegema. Et sotid oleksid selged, siis olgu siinkohal öeldud, et kauaaegse peasekretäri Kristen Michali selja taga seisis erakonna büroo. Isikuliselt olid tema kõige lähemad kamraadid Arto Aas, Kalle Palling, Rosimannused ja Kalev Lillo.

Just sellele väiksele seltskonnale pannakse pahaks, et erakonna otsused sünnivad selles ringis. Kristen Michal oli kuni eelmise nädalani Reformierakonna fraktsiooni esimees ja lisaks Tallinna piirkonna juht. Paljud lootsid just teda näha erakonna järgmise liidrina.

Palling: Ma arvan, et tänasel hetkel Kristen olekski tugevam ja võib olla jõulisem ja kokkuvõttes siis ka parem juht.

Rait Maruste: Osa inimesi peab teda väga mõjusaks kulissidetaguseks toimetajaks.

Kuid just Kristen Michali kulissidetagune toimetamine on ringlema lasknud legendid tagatoa kokkulepetest.

Imre Sooäär: Reformierakonnas kiskusid asjad veidi kiiva sellest hetkest, kui enam ei tehtud hääletusi ei fraktsioonis ega ka juhatuses. Siis tekkiski osal inimestel tunne, et meiega ei arvestata ja meie ei saa oma sõna kaasa öelda.

Sama kinnitab ka Kaja Kallas, kes kuulus Reformierakonna eelmisesse juhatusse ja valiti ka nüüd väga suure häälte arvuga uude juhatusse.

Kallas: No on küll olnud selliseid hetki, kus on näha, et asjad on juba ette ära otsustatud. Nagu ka riigi tasandil, on koalitsioon ja opositsioon. Kui sa ei ole valitsev partei, siis sinu ideed sellist kandepinda võib olla ei oma. Samamoodi meil on erakonna sees. Siiani ma olen olnud ikkagi väga tihti teistsugustel seisukohtadel, n-ö opositsioonis.

Maruste: Juhatuses nagu kontrollitakse juhtkonnast tulnud ideed, et kas ollakse poolt või vastu, aga et see oleks selgelt juhatuses läbi arutatud ja läbi hääletatud otsus mingis olulises asjas, seda hetkel meil ei ole olnud jah.

See mees, kes otsuseseni suunas, oli Michal. Jürgen Ligi sellega nõus pole.

Ligi: Ei ole mõtet seda juttu rääkida, ei juhi ta midagi. Minusugust ei juhi küll keegi, ei juhtinud Taavi, ei juhtinud Ansip, võib olla 90ndatel oli natukene Siim Kallas, aga ta ka erakonda ei juhtinud. Siin on vabad mehed ja mina võtan endale ülesanded ise - ma ei saa neid teistelt. Ja seisukohad.

Kõik need jutud tagatubadest, et kuskil tagatubades otsustatakse ja öeldakse juhatuses, et see otsus on tehtud ja…

Ligi: See on määrimise tehnoloogia, see alati tundub neile, kes on… ise ei tee, tundub, et keegi teeb, siis, et nemad, et see on nagu süü. Et tegelikult võiks kiita taustajõudu. Erakonna juhtimine hästi kitsal pinnal oli Siim Kallase ajal, aga ka siis ei ole mõtet rääkida tagatoast, vaid et väga suur võim oli peasekretäril, kes oli väga tugev sisujuht ja juhtiski erakonda kindlasti rohkem kui Siim Kallas, aga Siim oli sellega rahul.

Peasekretär oli siis Heiki Kranich.

Ligi: Praegu siis on pööratud pahupidi, sellest on kahju.

Milline on praegu see peasekretäri positsioon?

Ligi: Tehniline töötaja.

Paet: Erakonna juhatuses ja erakonna juhtimises, ka riigikogu fraktsioonis on inimesi, kes on n-ö erineva aktiivsustasemega. Ja on selge, et inimesed, kes on aktiivsemad, nad on tõepoolest võib olla mingeid asju omavahel arutanud, näiteks juhatuse koosolekul ja tullakse välja enam-vähem valmis lahendustega.

Millest see tuleb, et räägitakse, et tänaseni, kui Taavi Rõivas on olnud erakonna esimees, et tegelikult on aidanud erakonda juhtida ja  võtnud vastutuse enda peale Kristen Michal?

Paet: Ma arvan, et see natukene haakub selle eelmise jutuga, et on inimesed, kes on rohkem aktiivsed ja kirega võtavad kõiki neid igapäeva poliitikaarenguid, mõned vähem. Kristen Michal on kindlasti see inimene, kelle oluline elu komponent see on kogu aeg olnud, et iga päev kõigi asjade juures püüda olla.

«Radar» kohtus Kristen Michaliga päeval, mil ta on just fraktsiooni juhtimise Hanno Pevkurile üle andnud.

Ma pean tunnistama, et sa oled päris hea kaotaja. Jääb selline mulje. Et ei ole üldse kuskil nurgas ja ei häbene vaikselt.

Michal: Miks ma peaks? Omad inimesed valisid, omad inimesed valisid kahe kandidaadi vahel.

Olen rääkinud mitmete Reformierakonna inimestega ja nüüd ma räägin, mis sinu kohta on öeldud ja siis sa ise saad ümber lükata need asjad või kinnitada.

Michal: Kas ma jõuan selle ajaga kõike ümber lükata?

Kas see oli sinu ettepanek, et valimised teha nii kiiresti?

Michal: See oli juhatuse ja Taavi Rõivase ettepanek.

See kiirustamise mõte ei olnud see, et sa oled harjunud juba juhtima seda erakonda ja on suurem tõenäosus, et valitakse sind?

Michal: Ei, ma arvan, et pigem sellisel juhul oleks mulle see aeg isegi sobinud, mul ei olnud kuskile kiiret. Ma ei tea, millal see üldkogu korraliselt oleks olnud, vist mais. Ma oleks nii või teisiti fraktsiooni juhtinud. Minule see kiirustamine kuidagi, ma küll ei julge öelda, et kasuks tuli.

Paljud ütlevad, et tegelikult Taavi Rõivase taustal tegelikult sina juhtisidki erakonda.

Michal: Paljud ütlevad paljusid asju.

Oli nii siis?

Michal: Mina olen alati osalenud erakonna juhtimises selle nõu ja jõuga, mis mul on. Ma ei arva, et minu nõuanded oleks kuidagi kallimad, väärtuslikumad või kaalukamad kui kellelgi teisel on parem idee. Aga nüüd fraktsioonis kindlasti jah, muidugi.

Erakonnas on pigem olnud otsused fraktsiooni poole kaldu, fraktsioon on olnud tähtsam kui juhatus?

Michal: Ma ei tea, kas see nii ikka on. Hästi palju tegelikult kattub. Ma ei ütleks, et ta kuskile väga kaldu on.

Taavi Rõivas oli peaminister, erakonna esimees, aga taustal ta ootas, et meeskond aitaks tal seda asja üleval pidada, meeskonnaks on eelkõige nimetatud sind. Kas sa tunned vastutust selles, et Reformierakond kukkus opositsiooni? Jäi sul seal midagi tegemata?

Michal: Kui ma midagi kahetsen, siis võib olla tõesti seda, et sisepoliitikaks jäi mul vähem aega.

Aprillist 2015 kuni möödunud aasta novembrini oli Kristen Michal hõivatud majandus- ja taristuministri ametiga.

Michal: Siukses erakonna organisatsioonilises tegevuses ma sain olla vähem, et võib olla see paar aastat nagu minu puudumine on tunda andnud, aga ma ei ole kunagi arvanud, et ma oleks ainukene või kõige andekam selles valdkonnas.

«Radar» käis koos uue erakonnajuhi Hanno Pevkuriga kaasa esimesel päeval, mil ta esimehena erakonna kontorisse läks. Tee meile väike tuuri, näita, kus see kuulus tagatuba on teil.

Pevkur naerab.

Pevkur: Siit tuleb kõigepealt sisse tulla ja vaadake siis ka tagatuba, ei ole vaja müstifitseerida. Siin on meie juhatuse koosolekuteruum ja kõige suurem ruum. Siin on meil inimesed, kes piirkondadega tegelevad, ITga natukene tegelevad, siin on noorte pealik Erki, Kalev ja kõik.

Pevkurile saab olema väljakutseks bürooga ühine keel leida, sest näiteks peasekretär Reimo Nebokat jõudis enne valimisi Pevkurit kritiseerida ja oma soosikut Michali kiita. Niisamuti pole Pevkuri ilmumine liidriks Kalev Lillole parim uudis, sest temagi tegi Michali nimel kampaaniat.  

Korobeinik: Ma tean näiteks, et Kalev Lillo helistas siin paarile minu tuttavale, soovitades neil ikka valima minna.

Hanno Pevkurile oli suurimaks abiliseks kampaania tegemise juures ärimees Jaanus Rahumägi.

Mis su panus konkreetselt on olnud?

Rahumägi: Minu panus on olnud autojuhi roll. Teine asi, kuna tal ei ole meeskonda, siis sellel ajal, kui me mööda maailma sõitsime või mööda Eestis sõitsime, siis ta sai helistada, ta sai mingeid toiminguid teha, oma tuttavatele rääkida, oma kõnet kirjutada.

Üks suur abiline oli Pevkuril veel.

Pevkur: Mu abikaasa aitas mind selles kampaanias ikka väga palju. Kasvõi sellega, et tegelikult käies erakonnaliikmetega jõulude ajal kohtumas või enne jõule, päris jõulupäevadel ma ei käinud. Aga ta tegi päris mitme kilo jagu piparkooke mulle kaasa.

Pevkuri toetajate ring on tänaseks suurenenud.

Rahumägi: Sinna kuulub Kaja Kallas, Rein Lang, Rait Maruste, Siim Kallas teatud osas.

On mainitud ka seda, et koos Hannoga sai erakond uue hingamise.

Ligi: Ei, kindlasti mitte. Hanno on olnud kogu aeg võistkonnas sees ja kõik tema hingamised on olnud siiani ka. Praegu peab lihtsalt klaarima seda, et pigem on hing natukene kinni jäänud. Et pillutakse selliseid sõnu, selliseid märksõnu ja lubatakse muuta asja, millest endal arusaamist ei ole.

Palling: Eino just see, et sa n-ö oled olnud kogu aeg asja juures eksju, ja siis hakkad kritiseerima, et on tehtud nii palju vigu, et nüüd me peaksime tegema neid ja neid asju teistmoodi. Et kus sa siis varem olid.

Ligi: Hanno ei olnud tema ise, ta kindlasti ei ole see inimene, kes seal kampaanias oli. Tema meeskond oli väga kuri ja ta salgas kõike, mis on koos tehtud justkui, mida ta oleks võinud teha siis, kui me koos neid asju teinud. Üks naljakamaid asju, et Rein Lang on öelnud, et tuleb tööturg ja haridus siduda omavahel. Täielik triviaalsus. Järsku on vaja viidata oma sõbrale, tõstes seda ideed justkui suuremaks, niivõrd triviaalne.

Eksharidusministrilt on sellised tühipaljad fraasid natukene solvavad.

«Radar» vestles uue Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuriga pikalt kohe järgmisel päeval pärast valimisi. Ta pidutses valimisvõidu puhul öösel kella kolmeni, kuid kuna Pevkur alkoholi ei pruugi, pole tema väsimusest märkigi.

Pevkur: Ma arvan, et kui meil oleks sarnane süsteem nagu Keskerakonnas, siis oleks Kristen võitnud.

Pevkur on kõvasti tooni maha võtnud. Kampaania ajal vastandus ta jõuliselt Kristen Michalile, kuid sellest päevast alates räägib koostööst.

Pevkur: Mina kutsusin teda oma meeskonda, ta oli selleks valmis ja ma usun, et me läheme koos edasi.

Värske esimees on mõni tund pärast esimeheks saamist olnud ühenduses kõigi eelmiste esimeestega.

Pevkur: Siim on jätkuvalt haiglas, aga me täna hommikul rääkisime pikalt. Soovis jõudu loomulikult. Ma rääkisin Andrus Ansipiga ka täna, nii et ma olen rääkinud nii Andruse kui Siimuga, Taaviga rääkisime eile.

Mis Andrus ütles?

Pevkur: Andrusega rääkisime erakonna tulevikust, et mis see on. Rääkisime natukene ka Keskerakonnast, peamiselt valitsusest, et see on ikkagi tegelikult probleem, et Yana Toom mõjutab nii palju valitsust. Jüril ei ole fraktsiooni käes, et see on väga suur probleem tegelikult. Esimest korda 25 aasta jooksul tegelikult on kellelgi, kes on otsesidemetes Kremliga, nii suur mõju Eesti Valitsusele. See on probleem.

Pevkur: Ma ütlesin Ansipile tegelikult aitäh, et ta nii tugevat standi ei võtnud, et ta oli n-ö neutraalne, neutraalselt kaldu siis Kristeni poole. Ta oleks võinud ju, mida iganes, minu halvustamiseni välja minna, aga eks Andrus oli ise see mees, kes mind valitsusse kutsus.

Paet: Mulle tundub, et siin on mõned mõrad sees, nii et kindlasti ükskõik, kes valitakse esimeheks ja kes valitakse juhatusse, et üks peaülesandeid on ikka püüda see lugu seesmiselt paremini kokku lappida.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles