Erootilised joonistused kirikuraamatus ja arhiivis

19. jaanuar 2003, 21:04

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui vanemuislane Helend Peep seda pilti joonistas, kandis näitlejatar Ines Aru veel perekonnanime Parker. Vanemuise lavalaudadel võis Parkerit näha aastail 19631964 küllap just sellisena, nagu Peep ta jäädvustas. Lisaks Arule on Peep talletanud sadu kaasaegseid. Arhiiv peidab kitsama ringi sõpradele joonistatud karikatuure ja are

Eesti Ajalooarhiivi fuajees ning koridoris näha olev näitus arhiivifondidest leitud ajaloolistest karikatuuridest kinnitab taas, et sõnad «arhiiv» ja «igavus» pole sünonüümid.

Kui varem on ajalooarhiiv tõsiste teemanäituste vahepalaks serveerinud väljapanekuid nii juudi huumorist kui arhiivitoimikute vahelt ootamatult leitud esemetest, siis nüüd on Tartus Toomemäel asuvas hoones üleval näitus karikatuuridest ja sharidest, millel samuti ei tohiks esmapilgul olla kohta «tõsises» arhiivitoimikus.

Kuidas näiteks suhtuda Narva Jaani kiriku kassaraamatusse 1920. aastatel tekkinud erootilistesse joonistustesse? Hästi, kui teada, et nende autoriks on tuntud ekspressionist Peet Aren (1889-1970).

Peet Aren on ajalukku läinud 1920. aastate tüüpilise ekspressionistliku maalikunstnikuna, kirjutavad kunstiajaloolased. Aga kas nad ka teavad, et millalgi just neil aastail sehkendas Aren Narva Jaani koguduse kassaraamatusse sellise erootilise joonistuse? Näituse kokku pannud arhivaarid Tiiu Oja ja Lea Teedema peavad väljapaneku ehteiks aga baltisakslaste töid. Nii näiteks on teada, et aastail 1812-1878 elanud F. W. von Stackelberg jäädvustas Peterburi õukonnas veedetud aastail paberile mitusada karikatuuri. Mõned neist on tänini jäänud Tartu arhiivi - näiteks irooniline pilt sulepeaga ametnikurotist.

«Millist Peterburi ametnikku selle karikatuuriga on silmas peetud, on väga raske öelda,» räägib Oja, «kuid kindel on see, et igal Stackelbergi karikatuuril on olnud konkreetne objekt.»

Sangaste mõisa omaniku Friedrich von Bergi poeg Alexander von Berg (1803-1884) teenis Londonis Vene saatkonna sekretärina ning on muu väärtusliku kõrval loonud ka terve albumitäie kauneid vaateid toonasest Itaalia maakohast Ischlist. Tiiu Oja rõhutab, kuivõrd kunstipärased on selle mittekunstnikust aadliku joonistused.
Vene saatkonna sekretärina töötas kord Alexander von Berg, Eestimaa juurtega mees, kes vabal ajal joonistas ülaltooduga sarnaseid kümneid kauneid vaateid.

Terve koridoriseina võtavad enda alla 19. sajandi lõpul korporatsioonis Estonia paberile pandud rebaseteatri eskiisid. Need saksakeelsete värssidega varustatud detailsed joonistused kujutavad korporantide versiooni Trooja sõjast.

Tänu teenekale vanemuislasele Helend Peebule on baltisaksa suurkujude kõrvale jõudnud 20. sajandi eesti teatraalid Ines Aru, Peeter Volkonski, Mati Unt, Kaljo Kiisk ja teisedki. Need sõbralikud sharid pärinevad Peebu isikufondist. Lisaks Tartu ja Tallinna muuseumidele on Peep oma töid andnud ka kodukoha Iisaku muuseumile.
Peeter Volkonski

Nii Peebu kui baltisakslaste joonistuste ühisnimetajaks on tõsiasi, et nende autoriteks on hea käega intellektuaalid, kes pole ennast «päris» kunstnikuks siiski pidanud. Karikatuurid ja sharid on nii Peterburi õukonnas kui Vanemuise teatris valminud nautimiseks ennekõike kitsama ringi sõpradele ja mõttekaaslastele.

See ongi põhjus, miks tolmuse arhiivitoimiku vahelt välja libisev vaimukas joonistus rõõmustab arhivaari südant rohkemgi kui kümme tavalist dokumenti.

Mati Unt

Peterburi õukond ning pealinna bürokraatiaaparaat andis F. W. von Stackelbergile põhjust muu hulgas ka sellise, pisut õela karikatuuri loomiseks. Keda on ta silmas pidanud? «Kõigile nõuetele vastavat ametnikku,» arvavad Tartu arhivaarid.

Näituse ainsa «päris» kunstniku L. Wagneri pliiatsitehnikas portree Dmitri von Benckendrofist. Kunstniku pliiats on olnud ühtaegu nii täpne ja nii pehme, et kaugelt vaadates arvab tänapäeva rikutud inimene, et tegemist on fotomontaaiga.

Veel üks Peterburi olupilt F. W. von Stackelbergilt. Enamik tema paarisajast teosest koosnevast karikatuuripärandist asub praegu perekonna valduses Pariisis. 1918. aastal oli tallinlastel aga võimalus neist osa saada avalikul näitusel.

Kaljo Kiisk