Kui möödunud pühapäeval Lümanda vallas Karala rannas kalameeste võrku jäänud 14,8-kilone kala osutub tõepoolest meriforelliks, nagu püüdjad arvavad, on tegemist kõigi aegade jooksul suurima Eesti vetest püütud forelliga.
Saaremaa rannast püüti rekordforell
12. november 2003, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rekordsuure punase lihaga kala püüdis isadepäeval Karalas harrastuskalur Jüri Murekas koos abimehe Raul Pikkani, kes ise on kindlad, et tegu on mereforelliga.
Seni Eesti vetest välja püütud suurim meriforell kaalus 11,4 kilo. Kala püüti välja 1938. aastal Keila jõest. Maailmarekordiomanik on aga 1964. aastal Soomest Loviisa lähistelt püütud 19,3 kilogrammi kaalunud meriforell.
«Kui see Saaremaa meeste püütud kala on tõesti meriforell, siis oleks see Eesti rekord-meriforell,» kinnitas ajakirja Kalastaja peatoimetaja Vladislav Korzets, kes alguses ei tahtud sedavõrd suure forelli püüki uskuda ja pakkus, et tegemist on lõhega.
Paarikümnekiloseid lõhesid püüavad kalamehed iga paari aasta tagant.
Korzetsi sõnul võib meriforelli ja lõhet segi ajada küll, pealegi võivad nad järglastena anda hübriide.
Eile kala foto järgi hinnanud Korzets kaldus mitme tunnuse järgi lõpuks uskuma, et tegu on siiski meriforelliga. Sellisele arvamusele kallutasid teda kalanahal olevate täppide rohkus ja nende asukoht.
«Meriforellil on täpid ka allapoole küljejoont, lõhel tavaliselt ainult ülalpool, lai saba aga mõlemal liigil,» rääkis Korzets.
Samuti viitas meriforellile sabauime lõige ja suu suurus. Kui lõhel on suu silmini, siis meriforellil ulatub see kaugemale.
Nüüdseks juba soolatud saak oli isakala, selle pea ja saba anti topise tegemiseks, punase kala liha läheb püüdja ema sünnipäeva tähistamiseks.
Kalastaja peatoimetaja Vladislav Korzets lausus, et selle, kas Karalast püütud kala on forell või lõhe, saab lõplikult kindlaks teha kala pea järgi.