Tarah Xaintorxare järjekordne saladus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarah Xaintorxare sel kevadel Pariisis
Tarah Xaintorxare sel kevadel Pariisis Foto: MacMahon Delamry

Eesti, see Tuulemaa, on tõeline luulemaa, ütleb Doris Kareva saatesõnas noore poeedi Tarah Xaintorxare luulekogule «Another Secret» (Elmatar 2005).

Eestis sündinud ja Pariisis üles kasvanud Tarah Xaintorxare on üks väheseid väliseesti luule järjepidevuse hoidjaid. Tema kaks aastat tagasi Pariisis ilmunud debüütkogu «Oeuvre Inamissible» (Arcam 2004) leidis estofiilidest huviliste seas tunnustavat vastuvõttu. Seejuures nimetati autor 21. sajandi luuletajaks.

Lisaks luulele on «Chalvini koolkonnale» oponeeriv Xaintorxare näidanud end kui tõsine tõlkija – nelja aasta eest ilmus Montreuil-sous-Bois’s tema Ristikivi «Inimese teekonna» prantsuskeelne tõlge (La Guillotine 2002).

Järjekordne saladus

Xaintorxare luulekogud kubisevad epigrammidest, ees- ja tänusõnadest. Teiste seas ka autori enese võtmed ja motod. Näiteks kogumikus «Another Secret»: «tikkudest tuletorn / tuletornist tikk // ikka eluteel» (lk 5). Xaintorxare heidab oma lugeja vastuolude ristteele. Olgu selle põhjuseks siis vabavärss, luuletuste uuriv iseloom või autori põhimõtteline minimalism, kuid «Another secret» näib tekitavat rohkem küsimusi kui pakkuvat vastuseid. Ühtlasi on täheldatav teatud modernistlik joon – autori taotlus originaalsusele.

Teiseks tõstatub küsimus metakeelest. Milliste luuleteaduse vahenditega peaksime tema teoseid uurima? Seisavad ju Xaintorxare värssidega kõrvu nii anekdoot, vanasõna kui aforism. Ons tema luule üleüldse käsitletav väljaspool esseistikat?

Ja kolmandaks Eesti. Kui Xaintorxare debüütkogus vähimadki vihjed Eestile või eestlusele puuduvad, siis oma esimeses maakeelses raamatus on ta Eestile pühendatud terve vahemängu — «ein Zwischenspiel ESTONICA (teisest vaatevinklist)» (lk 49–78).

llmsesti on see läbi ja lõhki rahvuslik peatükk üks pateetilisemaid ning kirglikumaid terves kogumikus.

Otsides vähegi ammendavamaid selgitusi ja sügavamat kirjeldust Pariisis sirgunud eestlasest poeedi Tarah Xaintorxare loomingule, võime ühe võimalusena näha luulet luulest. Soome-ugri uurivaid, imestavaid ja iroonilisi teateid indogermaani luuleilmaga põkkumisest. Nimetatud teadetele lisab värvi püüe avastada/kirjutada löövalt.

Kibedus või maailmavalu

Originaalsusega sammu astuv maailmavalu ei ole aga niivõrd soomeugrilik masendus kui artistidele omane kibedus.

Milline on artisti ja luuletaja vahekord tärkavas 21. sajandi luules? Xaintorxare valemi järgi tähendab mälu- ja luuleruumi lõpp köietantsu algust: «siin lõppeb mu mälu / nüüd algab mu köietants / tähelepanu» (lk132). Kena, kuid kuhu kinnitub köis?

Raamat

Oeuvre Inamissible

Èditions Arcam

2004, 77 lk

Another Secret

Elmatar 2005

141 lk

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles