Särgava: kohtujurist tagab õigusemõistmise kvaliteedi ja kiiruse

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju Maakohtu esimees Helve Särgava.
Harju Maakohtu esimees Helve Särgava. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Harju maakohtu esimees Helve Särgava sõnul on kohtujuristide lisandumine kohtu personali olnud hädavajalik samm, kuna kohtujurist tagab õigusemõistmise kvaliteedi ja kiiruse.

Särgava ütles Postimehele, et mitte ainult tema üksi ei ole väga rahul kohtujuristide tulekuga, vaid kõik Harju maakohtu kohtunikud. «Ei olnud ühtegi kohtunikku, kes endale juristi kõrvale ei tahtnud. Ma loodan ja tahaksin, et kõigis Eesti kohtutes ja igal kohtunikul oleks tulevikus oma abimees kohtujuristi näol.»

Kohtuniku põhieesmärk on teha kvaliteetseid lahendeid ja seda võimalikult kiiresti. «Mis kasu on kohtusse pöördujale sellest, kui ta peab kohtu vahet kõndima kaks-kolm aastat. Ta saab küll pärast seda lahendi aga sellega pole siis enam midagi peale hakata.»

Kohtujurist on selleks, et õigusemõistmise eesmärk, kvaliteet ja kiirus, saaks tõepoolest täidetud. Kohtunikud on kogu Eestis ülekoormatud, menetlusasjade arv on väga-väga suur. Kohtusse jõuavad ikkagi kõige vaieldavamad ja keerulisemad, ka emotsionaalselt rasked asjad, selgitas ta ning lisas, et kohtujuristi eesmärk on eelkõige abistada kohtunikku ning koostada lahendite projekte. «See võimaldab, piltlikult öeldes, kohtunikul kududa kahel teljel. Jurist koob lihtsamat kangast ja kohtunik ise tegeleb väga keeruliste projektidega.»

Lisaks hoiab jurist koguaeg silma peal riigikohtu lahenditel ja üleöö muutuvatel seadustel. Samuti on ta otsuste langetamisel kohtuniku konsultandiks. Särgava märgib rahuloleva naeratusega, et kaks pead on ikkagi kaks pead.

Ta lisas, et ühtlasi lahendab kohtujuristi ametikoht ka kohtunike pealekasvu probleemi. «Enamikul neist on ambitsioon saada kohtunikuks. Nad võtsid selle ametikoha, et veenduda kas nad saavad sellega hakkama, mida kohtuniku töö tegelikkuses endast kujutab. Mõned kandidaadid olid väga sirgjoonelised ja ütlesid, et näevad end mõne aasta pärast kohtunikuna.»

Särgava märkis samas, et ega kõik kohtujuristid pärast kuuekuulist katseaega ametisse ei jää, paar on tänaseks juba lahkunud. «Me tahaks, et jääksid parimatest parimad. Konkurssidel oli huvi ametikoha vastu tohutu. Pelgalt esimesel konkursil kandideeris 44 ametikohale 198 inimest. Praktiliselt kandideeris viis inimest ühele kohale, see näitab et valikut on.»

Küsimusele, et kas valikute paljusus viitab ka sellele, et juristide riiklik tellimus on liiga suur, vastas Särgava, et ülikoolist tuleb täpselt nii palju juriste kui on hädavajalik.

Sel aastal on Harju maakohtus ametisse asunud 62 kohtujuristi, kohtunikke on maakohtus 66. Enne kohtujuristi ametikoha tutvustamist abistas kohtunikke konsultant, kel oli korraga toetada kaks või lausa kolm kohtunikku. «Kvaliteetsed otsused nõuavad süvenemist, selleks konsultandil aga jõudu igakord ei jagunud.» Särgava sõnul ei saanudki konsultandi kasutegur olla nii suur, kui seda on praegu kohtujuristil.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles