Välisministeerium tegeles eelmisel aastal ohtrate valeteadetega lapseröövidest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Anan Kaewkhammul / PantherMedia / Scanpix

Välisministeerium tegeles eelmisel aastal mitme juhtumiga, kui väidetavalt on välisriigis röövitud Eesti kodanike laps, ükski juhtum ei ole kinnitust leidnud.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa ütles ajakirjanikele, et väited lapseröövidest said alguse Facebooki foorumitest ja miks selliseid väiteid levitati, jääb arusaamatuks.

«Tõenäoliselt oli tegemist mõne inimese tähelepanuvajadusega. Selliste väidete levitajad väitsid, et selline asi juhtus nende naabri tuttava või muu kaugelt tuttava inimesega. Ka jätsid sellise info levitajad mulje, justkui kohalik politsei ei tegeleks asjaga ja üritaks juhtunut kinni mätsida,» rääkis Eesmaa.

Välisministeerium kontrollis eelmisel aastat infot Eesti kodanike lapse röövidest Tais, Araabia Ühendemiraatides Dubais,. Hispaanias ja Egiptuses. Kõikidel nendel väidetavatel juhtumitel oli ühine joon, et vanematelt varastatakse laps ja kohalikud võimud ei võta lapse leidmiseks midagi ette.

Ükski kirjeldatud juhtumitest ei leidnud kinnitust.

Eesmaa lisas, et tegemist ei olnud seda tüüpi juhtumitega, kus üks vanematest sõidab teise vanema teadmata lapsega välismaale.

Nõudlus Eesti viisade järele pöördus mullu tõusule

Eesti viisa taotluste arv pöördus pärast kolm aastat järjest kestnud langust mullu tõusule. Eelmisel aastal esitati Eesti konsulaaresindustele 144 578 viisataotlust, mida on 15 protsenti rohkem kui aasta varem. 2017. aasta oli esimene aasta pärast 2013. aastat, mil viisataotluste arv võrreldes eelmise aastaga kasvas.

2016. aastal esitati Eesti konsulaaresindustele 126 062 viisataotlust, 2015. aastal 132 395 taotlust, 2014. aastal 172 557 viisataotlust ja 2013. aastal 202 303 taotlust. Viisataotluste arv pöördus tegelikult tõusule juba 2016. aasta lõpus, ütles Eesmaa.

2017. aastal jõustus kahes Eestile olulises riigis - Gruusias ja Ukrainas – biomeetriliste passide kasutajatele lühiajaliste reiside viisavabadus Euroopa Liiduga, mis jättis oma jälje ka viisastatistikale, ütles välisministeeriumi esindaja. Seetõttu langes Gruusias, kus biomeetriliste passide väljastamisega on kaugemale jõutud, lühiajaliste viisataotluste arv kiiresti sisuliselt nulli. Ka Ukrainas, kus paljudel inimestel veel biomeetrilisi passe ei ole, on langus märgatav.

Viisataotlusi menetletakse kokku 20 välisriigis asuvas 22 välisesinduses. Endiselt menetletakse valdav osa kõigist viisataotlustest kolmes välisriigis asuvas viies esinduses: Venemaal Moskvas, Peterburis ja Pihkvas, Valgevene pealinnas Minskis ja Ukraina pealinnas Kiievis. Kokku esitati nendes esindustes 2017. aastal 94 protsenti kõigist viisataotlustest.

Ka 2017. aastal oli absoluutne enamus ehk 87 protsenti Eesti esinduste poolt väljastatavatest viisadest mitmekordsed ja keeldumiste osakaal püsis endiselt madal, see oli 1,34 protsenti. Üleeelmisel aastal oli see 1,35 protsenti, 2015. aastal 1,71 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles