Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Kristjan Sikaste otsustas tippvõrkpalliga lõpparve teha.
Sikaste jättis tippvõrkpalliga hüvasti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimale sportlaseeale lähenenud ning viimastel hooaegadel suurte sammudega arengus edasi liikunud 24-aastast ja 199 cm pikkust Sikastet sundisid valusat otsust langetama halvenenud südamenäitajad, vahendab volley.ee. Sikaste andis võrkpalliportaalile ka väikese intervjuu.
Käisite eile Eestis südamearsti juures. Millised olid uuringute tulemused?
Südameanomaalia näitajad, mis olid aastad püsinud muutumatutena, olid nüüd nihkunud. Tegu pole eluohtliku kõrvalekandaga, kuid võib tervisele väga halvasti mõjuda. Seetõttu võtsin vastu otsuse tippspordist loobuda.
Tagantjärgi võib vist öelda, et poleks te Rennes'i Etudiantsiga lepingut sõlminud ja Prantsusmaal tervisekontrolli läinud, mänginuks te käimasoleval hooajal võrkpalli rõõmsalt edasi?
Raske öelda. Mul seisis sel aastal ees tavapärane südamekontroll ja mõni aeg hiljem oleks nihe nagunii ilmsiks tulnud.
Pidite loobumisotsuse vastu võtma väga magusal ajal. Teil terendas ees esimene hooaeg tugevas Prantsuse liigas, lisaks ootab koondist järgmisel sügisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniir Türgis. Kujutan teil lasuvat masendust ette.
Masendust pole. Elu tuleb ümber kujundada ja otsida uusi väljakutseid.
Mida peate oma lühikeseks jäänud karjääri suuremateks saavutusteks?
Koondise tasemel kahtlemata EMile pääs. Mul on hea meel, et olin ajaloolises saavutuses osaline. Klubitasandil oli edukaim kindlasti eelmine hooaeg, kui jõudsime Tallinna Selveriga Challenge Cupil veerandfinaali.
Paaril viimasel aastal liikusite arenguredelil edasi seitsmepenikoormasaabastega. Palju suutsite oma võimeid realiseerida?
Arvan, et kaks-kolm aastat edasi mängides oleksin lae kätte saanud.
Olite läbi ja lõhki spordiinimene või lülitasite end vabal ajal teisele lainele?
Enamik päevadest kulges rütmis trenn-puhkus-trenn. Ülikoolis käies olin treeningute vahepeal loengutes. Suure huviga jälgin kergejõustikus toimuvat, kuid kursis hoian end kõigi suuremate aladega.
Kas teid saab nüüd näha Selveri kodumängudel tribüünil istumas?
Üritan kohal olla nii palju kui võimalik.
Millest te võrkpallist eemal olles kõige rohkem puudust tundma hakkate?
Seltskonnast.
Milline hakkab teie elu nüüd välja nägema?
Tahaks saada ühele poole õpingutega Audentese Ülikooli ärikorralduse erialal, kus olen spetsialiseerunud logistikale. Teha on veel lõputöö. Kuid ma ei saa pelgalt õpingutele keskenduda ja mul tuleb paralleelselt tööd tegema hakata. Tore, kui see oleks erialaga seotud.
Ma ei usu, et elu aeg sporti teinud mehena ühtäkki füüsilisele aktiivsusele kriipsu tõmbate.
Tuleb koostada tippspordist taandumise treeningkava. Loomulikult jään edasi sportima, kuid ma ei oska veel öelda, mismoodi see välja näeb. Võrkpalli kõrval on mu teine armastus olnud odavise, kuid vaevalt ma sellele keskenduma hakkan.