Skype'is liputamise eest karistada ei saa

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul on tülitamine korduv tegevus, millega kellegi eraelu häiritakse ning seadus näeb sellises olukorras ette võimaluse pöörduda tsiviilkohtusse. «Küll aga tasub enne pöördumist teha endast olenev, et isik saaks aru, et tema kontaktiotsimine ei ole soovitav. Ehk siis talle vastu kirjutada, et palun mitte tülitada ja teda blokeerida,» sõnas Punak. Kui sellest ei piisa, soovitab veebikonstaabel abi paluda kohtult.

«Kui täiskasvanud mees onaneeriks videokõne ajal alaealisele, siis meil on võimalik politseinikena seadusest tulenevalt võtta ette tegevusi. Kui aga tegemist on täisealisele tehtud sobimatu videokõnega siis jah, see on ääretult ebameeldiv kogemus, kuid ei mahu ei seksuaalse ahistamise ega ahistava jälitamise süüteo alla,» selgitas Punak.

Veebikonstaabli sõnul eeldab seksuaalne ahistamine soovimatut füüsilist teise inimese puudutamist ja selle eest karistatakse rahatrahviga. «Antud juhtumil puudutamist polnud,» kommenteeris Hille Hanso lugu Punak. Ahistav jälitamine, eeldab tema sõnul korduvat pahatahtlikku käitumist, mis põhjustab hirmu, mõjub ähvardavalt ja olulisel määral häirib eraelu. «Senise praktika järgi sellist kontaktiotsimist, milles inimene saadab enda alasti pildi või video, milles end rahuldab, ahistavaks jälitamiseks ei ole loetud,» lausus veebikonstaabel. Punak lisas, et kui piltide ja videote juures oleks midagi veel, mis teeks sellest sündsusetust kontaktiotsimisest ähvardava tegevuse, näiteks «järgmine kord tulen teen juba sinuga samamoodi», oleks olukord teine.

Selleks, et taolistest olukordadest pääseda ei tasu veebikonstaabli sõnul võõraid sõnumeid ja kõnesid vastu võtta ning igaüht sõbraks lisada. «Ehk tuleb ka avalikult sellest veidi enam rääkida, et kõikideni jõuaks info, et enda alasti ihuliikmega vehkimine ei ole kõige parem kohtingunipp või sobiv viis vestluse alustamiseks,» kommenteeris Punak.