Sügisrändurite kirju seltskond jätab võrku oma isikuandmed

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sügisrändurid liigse kehakaalu pärast ei põe, sest mida paksem on rasvapolster, seda kaugemale suudavad nad ühe jutiga lennata. Samuti ei tee nad saladust oma isikuandmetest. Pärnumaal Kabli külas 50. hooaega alustanud linnujaamast saavad nad jala ümber kaunistuse, rõnga tähisega «ESTONIA MATSALU» vastava tähe ja numbri koodiga.

Liivi laht Kabli all meenutab hangunud telepilti, helesinist ­välja kaunistavad suvesooja septembri neljapäeva kesktunnil valged luiged. Aga nemad ei huvita keskkonnaagentuuri egiidi all töötava Kabli linnujaama töötajaid, kes tõusevad viiest ja teevad võrguringi vähemalt iga poole tunni sees, sest roogu ja luiteile sätitud võrku või hiigelsuurde mõrdpüünisesse jäänud sulelised tuleb kiiresti lahti aidata, spetsiaalsesse riidekotti panna, mõõta, kaaluda, rõngastada ja vabaks lasta. Nii õhtul kümneni välja ning kui hakkab kakkude ränne, ei saa linnu-uurijad sõba silmale lasta.

“Täna (6. septembril, S. P.) on olnud mõni salk rasvatihaseid, sini- ja salutihaseid, nii et mingi väike liikumine on tihastel juba alanud,” seletab Jaak Tammekänd, kes on keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist ja Kablis sügisränduritega ­tegelnud 15 aastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles