Arstide liit kinnitab, et ei ole kuidagi vastu mujalt Eestisse tööle asunud arstidele, kui neil on selleks pädevus ja patsientidega suhtlemiseks vajalik eesti keele oskus, kirjutas Med24.
Välismaa arstid nii kergesti Eestisse tööle ei pääse
26. jaanuar 2012, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ei saa unustada, et Eestis arstina töötamise õigus annab automaatselt vaba tee minna tööle ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki, kus nende pädevust enam ei kontrollita. Väga piinlik oleks, kui meid hakataks pidama väravaks, mis kolmandatest riikidest tulevad ebapiisava kvalifikatsiooniga arstid läbi laseb,» kommenteeris arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Kaljo Miti sõnul on IVKH arstidest 83 saanud hariduse väljaspool Eestit, näiteks erinevates NSV Liidu riikides, Vene Föderatsioonis, Ukrainas ja Moldovas.
Kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit arst soovib Eestis tööle asuda ja end registrisse kirja panna, siis on terviseameti ülesanne võrrelda, kuidas tema senine haridus Eestis nõutavaga kokku läheb. Vajadusel võib amet arsti sobivustesti tegema suunata.
Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe sõnul hinnatakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel iga tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni, õpet ja töökogemust individuaalselt.
Eriarstina võib seadusandluse järgi Eestis töötada siis, kui arst on läbinud arstiõppe ja eriarstiõppe, mis vastab residentuuri nõutavale kestusele ning on viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriarstina.
«Meie residentuuri pikkus on kolm kuni viis aastat. Venemaal ja Ukrainas, kust seni on tulnud Eestisse kõige rohkem võõrarste, saadakse eriarstiks ühe- kuni kaheaastase ordinatuuri läbimisega,» tõi Rehemaa välja erinevuse.
Ta lisas, et kuna need õppemahud pole omavahel vastavuses, ei anna seadus neist riikidest saabuvatele eriarstidele muud võimalust, kui teha oma kvalifikatsiooni tõestamiseks sobivustest, kus kontrollitakse erialaseid teadmisi ja Eesti seadusandluse tundmist.
Soomes näiteks saavad väljastpoolt ELi riike tulnud arstid peale kvalifikatsiooni kinnitamist töötada üldarstina. Eriarstiks saamiseks tuleb minna seal residentuuri, mille mahtu võidakse aga vastavalt varasemale töökogemusele vähendada.
Praegu on olukord selline, et enamik muudest riikidest Eestisse tulla soovivad arstid saavad terviseametilt eitava vastuse. Viimastel aastatel on eksamile suunatud viis arsti – üks neist sooritas eksami, teine ootab eksamit ja kolm ei läinudki eksamile. Praegu oodatakse lisadokumente kümnelt arstilt. Tõenäoliselt tuleb ka neist mõned eksamile saata, hindas Lindmäe.
Lisaks endise Nõukogude Liidu territooriumi kodanikele taotlevad registreerimist ka Vene ja Ukraina ülikoolides kvalifikatsiooni omandanud teiste riikide kodanikud. Näiteks toob Lindmäe, et üks indialane saadab dokumente juba kolmandat korda. «Saades vastuse, et ta peab eksami sooritama, siis seda ta ei tee ning järgmisel aastal saadab dokumendid uuesti.»
Keeleoskust kutse hindamisel arvesse ei võeta. «See on tööandja ülesanne ja kohustus, tagada, et arst valdaks eesti keelt nõutaval tasemel,» ütles Lindmäe. Samas ei saa ilma eesti keele oskuseta Eestis töötada sooviv arst eksamit teha. «Kui terviseamet on eriarsti pädevust hinnanud ja tööandja kontrollib tööle võtmisel, kas tema riigikeele oskus on arstina töötamiseks piisav, siis on see arst Eestisse igati teretulnud,» ütles Rehemaa.
Arstide liit ei saa Rehemaa sõnul nõustuda mingite mööndustega arstide kvalifikatsiooni hindamisel, sest see võib mõjutada arstiabi kvaliteeti. «Meie sooviks on, et juba arstide registrisse kandmiseks kehtestataks eesti keele oskuse nõue. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri seisukoht, et Eestis töötamisõiguse saamiseks ei peagi arstidelt eesti keele oskust nõudma, on arusaamatu ja vastutustundetu,» lausus ta.