Koduomaniku meelespea: viis asja, mida kodukahju korral kunagi teha ei tohiks

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Dimitris Kolyris/PantherMedia / Dimitris Kolyris

Inimesed teadvustavad üha enam kodukindlustuse vajalikkust, ent õnnetuste korral tehakse paraku üllatavalt palju möödapanekuid, mis hiljem valusalt kätte võivad maksta.

Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni sõnul teevad koduomanikud kindlustusjuhtumitele reageerides tihtipeale vigu, mida tegelikult juba eos vältida annab. 

«Olgu selleks tormis purunenud katus, vee kahjustustega eluruum, punase kuke roaks langenud või vandaalidele ette jäänud kodu, neis olukordades mõtlematult ja kiiruga tegutsemine võib mõjutada kahju suurust ja ulatust ning ka hüvitise saamist. Samuti raskendada nii kindlustuse kui politsei tööd,» rääkis Gilden.

  • Ära asu kohe remonditööde kallale

Vargusega kaasnevad tavaliselt suur segadus ja lõhutud asjad, veetoru purunemise või pesumasina lekke tagajärjel võib kahjustada saada ka naabrite elamine ning järelvalveta jäetud küünal võib lõppeda veelgi suurema kaosega. Inimese esmaseks toiminguks sellises olukorras on kodu võimalikult kiiresti korda seada ja alles siis kindlustust või politseid asjaoludest teavitada. See aga tähendab, et kindlustusel ei ole enam võimalik kahju põhjust ja selle täpset ulatust määratleda. Näiteks varguse puhul on oluline hoida kuritööpaik muutumatuna, et politsei saaks oma tööd paremini teha.

Kui koristamisega tõesti oodata ei saa, saab olukorra näiteks mobiiltelefoniga üles pildistada. «Küll aga ei tohi kodu asuda remontima enne, kui kindlustus annab edasisteks toimetusteks nõusoleku,» rõhutas Gilden.

  • Ära viska kahjustunud esemeid ära

Tihti asuvad inimesed kahjustunud esemeid ära viskama. Hüvitamissoovi korral on oluline säilitada kõik, mis varast alles jäi, olgu need ükskõik kui kehvas seisus. «Mida rohkem on inimesel tõendeid hüvitamist vajavate esemete kohta, seda lihtsam on kindlustusel kahju suurust hinnata ja hüvitada,» märkis Gilden.

Kodukahju korral võib teha ja saata kindlustusele ka fotosid kahjustunud esemest, kus on selgelt näha kahjustuste ulatus. Kõige kindlam on aga hoida kahjustunud esemed alles hetkeni, mil kahju suurus kindlaks tehakse.

  • Ära viska soetusdokumente ära

Seesami praktikas tuleb tihti ette, et inimesed ei hoia ka päris uute esemete soetusdokumente alles. Samas on need kõige lihtsamaks ja olulisemaks võimaluseks tõendada kahju suurust. Vastavate dokumentide puudumisel on keerukam hinnata kahju suurust ning ka kahjude käsitlemine võtab rohkem aega.

  • Ära unusta politseid

Varguste ja erinevate õnnetuste korral tuleb hoida sündmuspaik muutumatuna, teavitada sellest viivitamatult politseid ja teha avaldus. Koostöös politseiga võib varastele kiiresti jälile jõuda ja tänu sellele varastatud esemed ka tee omanikuni leida.

  • Ära luiska

«Tihti ei pea inimesed pisivalet kriminaalseks ning annavad vildakat informatsiooni kahju asjaolude kohta,» ütles Gilden. Teadupärast on aga valel lühikesed jalad. Kergelt pääsevad need, kelle nõude hüvitamisest kindlustuspakkuja lihtsalt keeldub, kuid tegelikult võib ootamatult selguda, et juhtumiga tegeleb politsei ja loodetud tulu asemel ootab ees karistus. Eesti seadused lubavad pettureid karistada kuni viieaastase vangistusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles