Rahandusministeeriumi teatel kogus juulis maksu- ja tolliamet 648,5 miljonit eurot makse, mida oli 9,9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tänavusest riigieelarvest on seitsme kuuga täidetud 57,2 protsenti.
Juulis tasuti 9,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal kuul
/nginx/o/2017/04/15/6551857t1h5231.jpg)
9. september 2018, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiosalusega ettevõtete jaotatud kasumi tõttu oli juriidiliste isikute tulumaksu laekumine juulis ligi 25 miljoni euro võrra suurem kui möödunud aastal. Erasektori tulumaks dividendidelt vähenes juulis ühe miljoni euro võrra, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on seitsme kuu kokkuvõttes erasektori dividendide tulumaks siiski kasvanud ligi 100 miljonit eurot. Erasektori dividendide suurenemist toetavad sel aastal mõned maksumeetmed, eelkõige regulaarselt kasumit jaotavate ettevõtete madalam maksumäär, aga ka kasumite laenuna maksuvabalt väljaviimise piiramine ning pankade avansiline tulumaks. Viimase meetme mõju tulumaksu laekumisele avaldub alates septembrist kord kvartalis.
Käibemaksutulu oli juulis 199,6 miljonit eurot ning seda oli 7,5 protsenti enam kui möödunud aasta samal kuul. Juuli käibemaksu deklaratsioonide alusel tekkinud ettevõtete tagastusnõudeid kandus edasi järgmistesse kuudesse mullusest vähem.
Võrreldes eelmise aastaga kasvasid sel kuul maksustatavad käibed peamistes tegevusvaldkondades kokku ligi 9,2 protsenti. Tegevusaladest panustasid enim käibemaksu tasumise kasvu hulgikaubandus ning ehitus, kus on viimase kolme kuuga tasumised kasvanud mullusega võrreldes vastavalt 10,9 ja 35,5 protsenti. Ehituse kasvu on taganud rajatiste ning sealhulgas teedeehituse mahu suurenemine. Samuti on kasvule kaasa aidanud elamute ja mitteeluhoonete müügi kiire kasv. Hulgikaubanduse kasv tuleneb mootorikütuste hulgimüügi heast kasvust. Kuigi tasumised on kasvavas trendis, siis juulis oli tasumiste kasv mõlemas tegevusalas aeglustunud. Lisaks eelnevale on võrreldes mullusega kasvanud Eesti-siseste tehingute lisaväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldise majandusaktiivsuse jätkuvale kasvule.
Aktsiisitulu laekus juuli eest kokku 85,8 miljonit eurot ehk 9,2 protsenti rohkem võrreldes 2017. aasta juuliga. Seitsme kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 4,9 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Alkoholiaktsiisi tulu laekus juulis 17,8 miljonit eurot ning tasumine oli 40,3 protsenti suurem kui möödunud aastal. Jooksva aasta kokkuvõttes on alkoholiaktsiisi laekunud 1,7 protsenti rohkem kui mullu. Seitsme kuuga on kange alkoholi deklareeritud kogus vähenenud minimaalselt, kuid deklareeritud õlle kogus märksa rohkem. Samas pole need võrreldavad 2017. aastaga, kuivõrd aktsiisimäärade tõusu eel toimus mullu suvel väga ulatuslik varumine.
Tulu kütuseaktsiisist oli juulis 46,1 miljonit eurot. Seda on 0,4 protsenti vähem kui mullu, kuid seitsme kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 6,4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Deklareeritud diislikütuse kogus on seitsme kuu kokkuvõttes 9,1 protsenti suurem kui eelmisel aastal, kuid bensiini kogus on 32,8 protsenti väiksem. Bensiini deklareeriti võrreldes eelmise aastaga vähem, kuna eelmise aasta detsembris varuti enne aktsiisitõusu oodatust suurem kogus ning varude võrra on selle aasta soetus olnud madalamal tasemel. Bensiini deklareerimine on languses ka pikaajalise trendi tõttu, mille kohaselt bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine vähendavad täiendavalt bensiini tarbimist.
Tubakaaktsiisi tasuti juuli eest 19,3 miljonit eurot ehk 12,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal. Seitsme kuu kokkuvõttes on tubakaaktsiisi kokku tasutud 5 protsenti rohkem kui mullu. Poole aasta kokkuvõttes on sigarette deklareeritud 3,9 protsenti vähem kui aasta varem ning deklareerimise langus on kooskõlas oodatud tarbimise vähenemisega.